UPA 2001/22
Inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutissaattut siunnersuummut nassuiaatit
Nalinginnaasumik nassuiaatit
Inissianik attartorneq pillugu inatsisartut peqqussutaat atuuttoq 1995-imiilli atuutilerpoq. Piffissami qaangiuttumi attartortitsinermi misilittagarineqalersutigut allanngortitsisoqarnissaanik pisariaqartitsisoqalertarnera ilutigalugu peqqussut sisamariarlugu allanngortinneqartarpoq. Taamaaliornikkut peqqussut paasiuminaallisimavoq. Tamatuttaaq attartortitsinermut tunngasuni allanngoriartortoqarneratigut attartorneq pillugu peqqussutip tamakkerlugu sukumiisumik iluarsaateqqinneqarnissaa pisariaqartinneqalerpoq.
Siunnersuut matumuuna saqqummiunneqartoq inissianik attartorneq pillugu Inatsisartut peqqussutaanni maleruagassanik atuuttunik ingerlateqqinneqartussanik arlalinnik imaqarpoq. Siunnersuummut ilanngullugit suliarineqarput Inatsisartut Ombudsmandiannit naammagittaalliutit assigiinngitsut aalajangiiffigineqarneri tunngavigalugit kaammattuutit. Peqqussutissatut siunnersuut maleruagassanik nutaanittaaq imaqarpoq, attartortut ineqartunut allanut, sulisunut kiisalu allanut inissiani attartortittakkani inatsisit malillugit suliassaqartunut akisussaassuseqartumik pissusilersortarnissamut akisussaassuseqarnerannut erseqqissaataasunik.
Peqqussutissatut siunnersuut aammattaaq attartortut attartukkap atornissaannut annertusisamik pisinnaatitaanerat pillugu maleruagassanik annertusisanik imaqarpoq, tassalu siunnersuutip nassatarissallugu, attartortut namminneq akilerlugu aamma piumasaqaatit assigiinngitsut alaatsinaallugit pisinnaatitaasut, attartukkap iluani silataanilu pitsanngorsaasinnaatitaasut aamma ikkussuisinnaatitaasut, soorlu assersuutigalu attartukkami radiomut aamma TV-imut antennimik inissiisinnaatitaasut imaluunniit ikkussisinnaatitaasut.
Inatsisartut upernaakkut 2000-imi ataatsimiinneranni inissianik attartortitsisartut namminersortut akiliutigitittagaasa qaffasissusiat naammagineqanngilaq. Peqqussutissatut siunnersuummi saqqummiunneqartumi siunnersuutigineqarpoq maleruagassat atuutilersinneqassasut annertunerpaamik attartortitsisartut namminersortut attartornermut akiliuteqaqqusisinnaatillugit aningaasaliissutiminnut ingerlatsinermullu aningaasartuutiminnut uppernarsarneqartunut aamma illup nalingata aningaaserivissuarmit aalajangersarneqartut affaasut annertussusilinnik ernialersorneqarneranut matusissutaasinnaasunik.
Peqqussutissatut siunnersuutip piviusunngortinneqarnera allaffissornermut imaluunniit Nunatta karsianut aningaasaqarnikkut kinguneqassasoq ilimagineqanngilaq. Atuisunut, tassalu INI-mut, kommuninut nammineerlutik inissiaatiminnik allaffissornikkut aqutsisunut, aamma attartortunut taakkulu peqatigiiffiinut peqqussutissatut siunnersuutip pivisunngortinneqarnera attartortitsisarnermut tunngasuni maleruagassanut atuuttunut ajornannginnerusumik paasiuminarsisitsissaaq.
Peqqussutissatut siunnersuummut missingiut 2000-imi Ineqartut Peqatigiiffiisa Kattuffiannut (IPK-mut), SIK-mut aamma KANUKOKA-mut tusarniaassutigineqarpoq. IPK akissuteqanngilaq. Peqqussutissatut siunnersuut 2001-imi februaarip qaammataani KANUKOKA-mut INI-mullu tusarniaassutigineqaqqippoq, peqqussutissatut siunnersuut inaarutaasumik ilusilersorneqalersinnagu.
Peqqussutissatut siunnersuummut siunnersuuummi aalajangersakkanik maleruagassanut atuuttunut sanilliussanik takussutissiaq ilanngunneqarpoq.
Peqqussutissatut siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaatit
§ 1-imut
Peqqussut illuni Namminersornerullutik Oqartussanit, kommuninit aamma namminersortunit pigineqartuni inissianut attartortittakkanut aamma inissianut, atorfeqarnermut atatillugu atugassiissutigineqartunut, atuuppoq, peqqussummi aalajangersakkani allassimasoqanngippat taakku atorneqassanngitsut.
Attartorneq akiliilluni atuineruvoq. Taarsigassarsineq assigisaalu peqqussummi pineqanngillat. Aningaasaanngitsunik aamma akiliisoqarsinnaavoq, soorlu assersuutigalugu sulinikkut, taamaattumik attartortitsisup peqqussummi aalajangersakkat akiliutissat sulininngortinnerisigut avaqqussinnaangilai.
"Illumik aamma illup initaanik ineqarfissanik" isumaqarpoq ineqarfissiat nalinginnaasumik ilisimaneqartut tamarmik soorlu inissiarsuit quleriiaat, illut uiguleriiaat, illut ataqatigiiaat, ilaqutariinnut ataatsinut illut, illut affarleriit, inissiami ineeqqat, ineeqqat, illut aasarsiortarfiit ineeqqallu attartortittakkat peqqussummi pineqartut.
Taamaakkaluartoq illunik illullu initaannik atuinerit atuisunut aningaasartuutaasut tamarmik attartornertut isigineqanngillat. Taamaalillutik piginneqatigiilluni inissiaatit namminerlu inissiaatit, inissiallu ineqatigiiffiit assigiinngitsut atuisunit pigineqartut attartornermik paasinnittarnermut ilaatinneqanngillat. Inissialli taaamaattut piginnittumit pisinnaatitsissummilluunniit piginnittumit attartortinneqarpata, tamanna peqqussutip atorneqarfissaata iluani attartornertut isigineqassaaq.
Utaqqiisaasumik inissiat sulisitsisup sulisunut utaqqiisaagallartumik inigititai peqqussutip atorneqarfissaata avataaniipput, soorluttaaq unnuisarfinniinnerit, akunnittarfinniinnerit, umiartortut angerlassimaffianniinnerit, tikeraanut angerlarsimaffinniinnerit, ataatsimut illusisitsisarfinniinnerit assigisaallu peqqussutip atorneqarfissaata avataaniittut.
Attartortitsinerit assigiinngiiaartut, attartornermut isumaqatigiissummi ataatsimi ininik ineqarfissanik allatullu ineqarfissanik attartortitsisoqartillugu, assersuutigalugu inuussutissarsiornermut, taakku peqqussutip atorneqarfissaata iluaniipput inissianillu attartortitsinertut isigineqassallutik. Inuussutissarsiornerinnarmut attartortitsinerit taamaattoq pequssutip atorneqarfissaata avataaniipput.
Peqqussutip atorneqarfissaata avataaniipput attartornerit immikkut inatsisiliuunneqarnermikkut aqunneqartut. Matumani eqqarsaatigineqartut tassaapput soorlu assersuutigalugit atorfimmut atatillugu inissiat aalajangersimasumik atugassatut immikkoortinneqarsimasut najugarinissaannut pisussaaffittallit, tak. Nalunaarutit C, 5-1-9. Paaqqinnittarfinniinneq, soorlu assersuutigalugu utoqqaat illuini assigisaannilu, isumagininninnermi inatsisit naapertorlugit pilersinneqarsimasuni, peqqussutip atorneqarfissaata avataaniippoq.
§ 2-mut
Aalajangersakkap kingunerissavaa, Namminersornerullutik Oqartussat inissianut assigiinngitsunut, soorlu ilaqutariinnut arlalinnut illunut, ilaqutariinnut ataatsinut illunut, inissianut attartortittakkanut pisortanit pigineqartunut namminersortullu attartortittagaannut, attartornermut isumaqatigiissummik suliaqassasut. Attartornermut isumaqatigiissutit kalaallisut qallunaatullu oqaasertalerneqassaapput, tassami oqaatsit taakku marluiit akuersissuteqarnermi tunngaviussammata.
§ 3-mut
Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inissiaataannut inissarsiortut utaqqisut allattorsimaffiannut, attartortitsisup ingerlataanut, allatsissapput. Utaqqisut allattorsimaffiiniittut tulleriiaarneri naapertorlugit inissiat innersuussutigineqartassapput. Utaqqisut allattorsimaffianni allatsinnermut utaqqisullu allattorsimaffianniinnermut ukiumoortumik uppernarsaaqqinnermut akiliutissanik akileeqqusisoqartassaaq.
§ 4-mut
Aalajangersakkap kingunerissavaa, inissiat nutarterinernut isaterinernullu atatillugu innersuussutigineqartut, inissianut siunertanit allanit salliutillugit innersuussutigineqartassasut, soorluttaaq inissiat inissaqartitsinissanik qularnaveeqqusiissutip naammassineqarnissaanut innersuussutigineqartut, inissianut siunertanit allanit salliutillugit innersuussutigineqartassasut. Inissianut innersuunneqartunut tunngatillugu attartornermut peqqussut taamatuttaaq maleruagassat atuuttut soorlu assersuutigalugu ilaqutariit amerlassusiannut naleqqiullugu inissiat angissusissaannik, isertitanut naleqqiullugu ineqarnermut akiliutissanik il.il. naammassineqarsimassapput.
§ 5-mut
Aalajangersakkami allassimavoq pisortat sullissivii ataatsimut sulisunut inissianut atugassanngortitaasunik pisinnaatitaasut sulisunut inissianik pisariaqartinneqartunik amerlassusilinnik innersuussivigineqarsinnaatitaanerminnut qulakkeeriffigineqarsimasut. Taamatuttaaq kommunit isumaginninnermi inissaqartitsinissamik suliassamik nukinginnartut aaqqiivigisarnissaannut qulakkeeriffigineqarput. Kiisalu aalajangersakkap kingunerissavaa allamut nuunnissamik kissaateqartut aamma inigisaminnik paarlaassiniartut periarfissinneqarnerat, tamatuma inissiat angissusiisa ilaqutariit amerlassusiinut naleqqiullugu pitsaanerusumik atuineq kingunerissallugu. Aalajangersakkattaaq kingunerissavaa inissianut siunertat assigiinngitsut akornanni agguaassisarnerit kommunit ataasiakkaat isumaqatiginiaqqaarlugit pisassasut.
§ 6-imut
Aalajangersakkap nassataraa, pisortat suliffeqarfiutaannut ataasiakkaanut inissiat qassiunissaannik Naalakkersuisut aalajangersaasarnissaat. Taamatuttaaq tassani pineqarput kommunini sulisunut inissiat inissianut attartortittakkanut tamarmiusunut sanilliullugit amerlaffigisaanni inissianik inoqanngitsunik innersuussisarnermi tulleriiaarisarneq pillugu Naalakkersuisut kommunillu akornanni innersuussisarnermut immikkut najugaqarfimmi isumaqatigiissuteqartoqarsinnaasoq.
§ 7-imut
Aalajangersakkap nassataraa, isumaginninnikkut ajornartorsiuteqartunut inissianik innersuussisinnaatitaanini kommunip atussallugu piumasarippagu, inissiap kommunimut atugassanngortinneqarneranit inissiap innersuunneqarnissaata tungaanut inissiamut aningaasartuutit attuummassuteqartut tamaasa kommunip akilissagai. Aammattaaq aalajangersakkap nassataraa, ineqarnermut akiliutit aamma inissiamut atatillugu aningaasartuutit allat tamarmik, attartortoq isumaginninnikkut inatsisit naapertorlugit pisartakkanik tigusartagaqarpat, inissiamik attartornermut atatillugu isumaqatigiissummik attartortup eqqortitsinissaa kommunip qularnaveeqqusiisuuffigissagaa. Piffissaq attartortup pilersuinermut isumaginninnikkut pisartakkanik tigusarqartarnissamut pisinnaatitaaffeqarnera tamaat qularnaveeqqusiiffigineqassaaq, pineqartup ilumut pisartakkanik tigusisarnera apeqqutaatinnagu.
§ 8-imut
Aalajangersakkap nassataraa, inissiat attartortittakkat pisortanit pigineqartut najugaqatigiiffinnut nammineq aningaasaqarnerminnik aqutsisunut immikkoortiterneqarnerat. Najugaqatigiiffiit tamarmik najugaqatigiiffimmi siulersuisussanik qinersissapput ineqartut najugaqatigiiffiullu soqutigisaannik isumaginnittussanik. Pisariaqarpoq Naalakkersuisut najugaqatigiiffiit angissusissaannik aamma najugaqatigiiffinni siulersuisut qinigaasarnerannik sulinerannillu maleruagassanik erseqqinnerusunik aalajangersaanissaat.
§ 9-mut
Aalajangersakkap nassataraa missingersuusiornermut atatillugu ukiut tamaasa najugaqatigiiffiup misissorneqartarnissaa, tassani najugaqatigiiffiup siulersuisuisa attartortitsisullu ataatsimoorlutik eqqartortassallugit najugaqatigiiffimmi aserfallatsaalisassat nalinginnaasut suliassallu sorliit ukiumi aggersumi suliarineqartariaqarnersut. Tamakku siumut oqallisigineqareerpata attartortitsisoq missingersuutissanut siunnersuusiussaaq, attartortitsisumit akuerineqavitsinnagit najugaqatigiiffiup siulersuisuinut akuerisassanngorlugu saqqummiunneqartussanik. Attartortitsisup attartortut ilisimatittassavai suliassat akuerineqartut suliarineqarnissaat qanoq ingerlanersut. Taamatuttaaq aalajangersakkap kingunerissavaa najugaqatigiiffiup ukiumoortumik naatsorsuutai kukkunersiorneqassasut aamma najugaqatigiiffimmut akuersissutigisassanngorlugit saqqummiunneqassasut. Attartortitsisup kukkunersiuinerup naammassineqarnissaa sulissutigisassagaa naatsorsuutigineqarpoq.
§ 10-mut
Aalajangersakkap nassataraa, ineqarfissiani illuniluunniit namminersortunit pigineqartuni attartortut nammineq ineqarnerminni pissutsinut sunniuteqaqataasussanngorlugit qulakkeeriffigineqarnissaat. Najugaqartut sinniiseqarnerat, taakku qinigaasarnerat suliassaallu pillugit maleruagassat erseqqinnerusut Naalakkersuisunit aalajangersarneqassapput.
§ 11-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarput inissiani attartortittakkani pisortanit pigineqartuni ineqarnermut akiliutit aningaasartuutit tunngavigalugit aalajangigaammata, pigisat nalillit akiligassallut tunngavigalugit ineqarnermik akiliummik taaneqartartumik, tassani najugaqatigiiffiup isertitai ineqarnermut immikkoortortap aningaasartuutaasut amerlassuseqassallutik. Isertitat tassaapput najugaqartunit attartornermut akiliutit aamma pisortanit tapiissutisiat assigiinngitsut, soorlu assersuutigalugu ineqarnermut tapit. Aningaasartuutit tassaapput najugaqatigiiffiup ingerlanneqarneranut akiliutissat. Tassaasinnaapput piginnittumut aningaasaliissutinit iluanaarutit, ingerlatsinermut aningaasartuutit nalinginnaasut, soorlu assersuutigalugu sillimmasiinerit, aserfallatsaaliuinerit aamma eqqiaaneq, najugaqartut sammisassaqartinneqarneri kiisalu nutartigassanut iluarsaassinissanullu pilersaarutigineqartunut unerartitsinerit. Siunertanut assigiinngitsunut unerartitsinerit pillugit maleruagassat erseqqinnerusut Naalakkersuisunit aalajangersarneqassapput.
§ 12-imut
Aalajangersakkap nassataraa najugaqatigiiffiup ingerlatsinermut missingersuutaasa akuersissutigineqartut naammassineqarnissaannut ineqarnermut akiliutit qaffanneqartussanngorpata, attartortitsisup ineqarnermut akiliutinik qaffaassutaasinnaasut qaammatinik pingasunik siumut ilimasaarutigissavai. Taamatuttaaq aalajangersakkap nassataraa najugaqatigiiffiup siulersuisuisa aalajangersinnaammassuk nutarterisoqassasoq (allanngortiterinerit, ilaatigut nukimmik sipaarniarluni iliuuseqarnerit teknikkikkullu atortorissaarusersornerit) imaluunniit ataatsimoorussassanik sanaartornerit (errorsisarfiit, init ataatsimoorussat, pinnguartarfiit, angallassissutit unittarfii il.il.) Piumasaavoq tamatuma nassataanik attartornermut akiliutaasartup qaffanneqarnissaa najugaqatigiiffiup siulersuisuisa akuerissagaat. Kiisalu immikkoortortap siulersuisuisa aalajangigaat najugaqatigiiffimmi najugaqartut tamarmik ataatsimiinneranni akuerineqassaaq, maleruagassat Naalakkersuisunit aalajangersarneqartut malillugit.
§ 13-imut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisup illuutiminut attartortitaminut aningaasaliissutinut ingerlatsinermullu aningaasartuutini uppernarsarneqartut matussusertissinnaagai. Taamatuttaaq attartortitsisup illuutimi attartortinneqartup teknikikkut-aningaasaqarnikkut nalingata ernialersorneqarnissaa naatsorsuusiorsinnaavaa periaatsit ineqarnermut tapersiisarnermi illuliat nalilersorneqartarnerannut atuuttut assingi malillugit. Teknikikkut-aningaasaqarnikkut naliliineq illuutip piffissami tassani nalinganut takussutissaavoq illuutip niuernermi nalinganit allaanerusoq, taannami tassaammat sumiiffimmi pineqartumi illuutip qanoq tunineqarsinnaaneranut takussutissaq. Attartortitsisoq periarfissaqarpoq ineqarnermut akiliutit iluarsiiviginissaannut akit akigititallu qaffanneqarnerisa kingunerisaannik imaluunniit illuutigisami attartortinneqartumi pitsanngorsaanerit kingunerisaannik. Ineqarnermut akiliutit qaffanneqarnissaat allakkatigut ilimasaarutigineqassaaq illuutigisami attartortunut tamanut ataatsikkut aamma qaammatinik pingasunik siumut ilimasaaruteqarluni.
§ 14-imut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortoq isumaqaruni attartortitsisoq ineqarnermut akiliutit qaffanneqarnissaannik uppernarsarneqanngitsunik ilimasaaruteqartoq attartortoq ineqarnermut akiliutit qaffanneqarnissaat pillugu ilimasaarutip tigunerata kingornatigut sapaatit akunnerinik marlunnik killiliussap iluani qaffaanissamut tunngavilersukkamik allakkatigullu akerliliissummik saqqummiussaqarsinnaavoq. Attartortitsisup ineqarnermut akiliutit qaffanneqarnissaannik piumasaqaanni aalajangiusimaannaruniuk attartortitsisup sapaatit akunneri arfinillit qaangiutsinnagit eqqartuussivikkut suliassanngortitsisinnaavoq ineqarnermut akiliutit qaffanneqarnissaasa aalajangiusimaneqaannarnissaat piumasaqaatigalugu. Suliassanngortitsineq kinguartitsinermik kinguneqassanngilaq, kisiannili ineqarnermut akiliutit tamatuma kingornatigut eqqartuussiviup aalajangiinera naapertorlugu iluarsiivigineqassapput, tassa ineqarnermut akiliutinik annertuallaamik akileeqqusisoqarsimappat. Eqqartuussiviup aalajangiinerata kingornatigut kingusinnerpaamik qaammatit pingasut qaangiunneranni iluarsiisoqarsimanngippat attartortoq piumasaqaateqarsinnaavoq piumasaqaatimi ernialersorneqarnissaannik, kingusinaartumik akiliisoqarnerani il.il. ernialersuisarneq pillugu inatsimi maleruagassat malillugit.
§ 15-imut
Aalajangersakkap nassataraa, ineeqqamik attartornermut akiliutip annerpaaffissaa inissiami init qassiuneri naapertorlugit naatsorsorneqartarnissaa. Ineeqqat inigineqartussat pineqarput, tassalu Kalaallit Nunaanni sanaartornermut maleruagassat 1982-imeersut ilassutitallit naapertorlugit ini minnerpaamik 12,5 m³-iussaaq, natiatalu angissusia minnerpaamik 6 m²-iussalluni, tassa sikaaviit inimittut inimullu atareersut ilanngullugit. Qilaamut portussuseq inissiarsuarni quleriiaani minnerpaamik 230 cm-iussaaq, ilaqutariinnut ataatsinut inissianut, illunut uiguleriiaanut, illunut imminut atasunut assigisaannullu minnerpaamik 210 cm-iussalluni.
§ 17-mut
Aalajangersakkap nassataraa, pisortat inissiaataanni attartortittakkani qularnaveeqqusiissutit qaammatini pingasuni ineqarnermut akiliutit angeqqatigissagaat, attartortup ataatsikkut akilersinnaasai qaammatiniluunniit aqqaneq marlunni akilersorsinnaasai. Attartortitsisup inissiap qimanneqarnerani qularnaveeqqusiissutit aserukkanut attartortup pisuussutigisaanut matusissutitut, attartortup allamut nuunnermi akiligassanut akiligassaanut matusissutitut aamma ineqarnermut akiliutinut kinguaattoorutinut matusissutitut atorsinnaavai.
§ 18-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq attartortoq ineqarnermut akiliutinik attartornerullu malitsigisaanik sullissinernik allanik piffissanut attartornermik isumaqatigiissummi aalajangersarneqartunut aamma akiliiffissami attartortitsisup innersuutissallugu pisussaaffigisaani akiliisussaatitaasoq.
§ 19-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, attartortoq attartornerup unittussanngortinneqarluni imaluunniit piffissaa aalajangigaalluni unitsinneqarnissaata tungaanut ineqarnermut akiliuteqartartussaatitaasoq.
§ 20-mut
Aalajangersakkap kingunerissavaa killiliisoqarmat aningaasat qanoq amerlatigisut namminersorluni attartortitsisup qularnaveeqqusiissutitut, aallarniutitut attartornermullu akiliutitut ataatsikkoortillugit siumut akileqqusinnaanerai.
§ 21-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisup kiassaallunilu imermik kissartumik pilersuisup aningaasartuutini attartortumit utertillugit akilersissinnaagai. Attartortitsisoq kiassarnermut immikkut naatsorsuusiussaaq, taakkunani aningaasartuutinit tamarmiusunit attartortup akiligassai takuneqarsinnaassallutik, taamaalilluni taakku attartortup siumut akiliutigisimasaanut sanilliunneqarsinnaaniassammata.
§ 22-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarput, attartortitsisup kiassarnermut naatsorsuutinik saqqummiussinissaannut piffissaliussat kiisalu piffissaliussat eqqortinneqanngippata attartortitsisumut suut kingunerissanerai. Imaaliortoqartarpoq attartortitsisup ingerlatsivianni saqqummiussineq pisarluni, soorlu assersuutigalugu INI-p najukkani immikkoortortaqarfiinni aamma kommunit allaffeqarfiinni. Saqqummiussinissaq najugaqarfinni allagartaliivinni allagartaliinikkut, aviisini nuna tamakkerlugu saqqummersartuni ussassaaruteqarnikkut, TV-kut takoqqusaarutinik naatsunik ilanngussaqarnikkut aamma Qallunaat Nunaanni Kalaallit Illuini tamanut nalunaaruteqarnikkut ussassaarutigineqartarpoq.
§ 23-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarput, attartortitsisup qanoq iliorluni attartortup saniatigut akiliinissaanik utertoornissaanilluunniit ilisimatinnissaanut piffissaliussat maleruagassallu, kiisalu kiassarnermut naatsorsuutinut attartortup akerliusinnaatitaaneranut maleruagassat aamma ileqqussareeqqusat eqqortinneqanngippata attartortitsisumut kingunerisassat. Piffissaliussat taaneqartut ukiut arlallit ingerlaneranni ilanngussuunneqarsimapput. Qallunaat attartornermut inatsisaata paarlattuanik oqaasertalerneqarnerata kingunerissavaa, piffissaliussaq eqqortinneqartoq, attartortitsisoq attartortunut nalunaarummit nassiussisimappat. Piffissaq nassiussiffiusoq kingusinnerpaamik piffissaliussatut toqqarneqarpoq attartortup ilisimatitsissummik tigusineranut taarsiullugu, tamatumunnga pissutaavoq allakkanik nassiussuinerit misilittakkat malillugit pingaartumik nunaqarfinnut isorliunerusunullu allanngorartumik ingerlasarsinnaasarnerat.
§ 24-mut
Aalajangersakkami malittarisassaqartitaapput pissutsit kiassarnermut naatsorsuutit suliarereerneranni saqqummiutereernerannilu avataanit pilersuisunit assersuutigalugu uuliaarniartunit Nukissiorfinnilluunniit akiligassiissutinik takkuttoqartarneranut tunngasut. Tamakku tassaasinnaapput utertitsilluni akiliutissat akileeqqissutissalluunniit. Taamatut akiligassiissutit siumut naatsorsuutigineqarsinnaatinnagit periarfissaqassaaq aningaasartuutit ukiumut kiassarnermut naatsorsuuteqarfiusumut tullermut nuunnissaannut. Pisariaqarpoq assersuutigalugu qaammatinut pingasukkaanut akiligassanik kukkusumik piffissaliinerinnaassanngimmata, tassaassallutilli akiligassiissutit naatsorsuutigineqariinngitsut siumullu naatsorsuutigineqarsinnaanngitsut. Taamatuttaaq aalajangersakkammi aalajangersarneqarput attartortup akerliusinnaaneranut piffissaliussap qaangiunnerani paasineqassagaluarpat attartortut akornanni aningaasartuutit kukkusumik agguaanneqarsimatillugit attartortut akornanni qanoq iluarsiissuteqartoqarsinnaanersoq.
§ 26-imut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisup pisussaaffigimmagu inissiaatimmi attartortittakkat isumannaatsumik aserfallatsaalinissaat. Taamatuttaaq attartortup inissiamut nuunnermut atatillugu pisinnaatitaaffigaa inissiaq ajoquteqassanngitsoq atorsinnaassallunilu, nalinginnaasumik iluarsarneqarsimassasoq kiisalu atortulersuutit pitsaasuussasut atorsinnaassallutillu. Attartortup inissiaq nalinginnaasumik iluarsaaanneqarsimasoq nuuffigiguniuk, attartortup akisussaaffigaa piffissami attartorfiusumi inissiap iluani aserfallatsaaliinermut aningaasartuuteqartoqartarnera. Attartortoq pisussaavoq inissiaq ima akulikitsigisunik aserfallatsaalisassallugu nalinginnaasumik nungullarsaanerup pisoqaliartornerullu kingunerisaasa saniatigut ajorseriartussaajunnaassallugu.
§ 27-imut
Aalajangersakkap nassataraa, Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inissiaataat attartortittakkat pillugit maleruagassat namminersortut attartortitsinerinut aamma atuunnissaat. Illuatungeriilli allamik isumaqatigiissuteqarsinnaapput.
§ 28-imut
Aalajangersakkap nassataraa, attartukkap iserterfigineqarnermini pitsaasuunissaanik isumannaatsumillu pitsaassuseqarnissaanik attartortup piumasaqarsinnaanera. Tassa imaappoq iikkat, qilaat natillu nalinginnaasumik iluarsaanneqarsimassapput, inissiaq eqqiarneqarsimassaaq, tamaginnik igalaaqarluni, sikaaviit matui matullu tamarmiullutik, matunilu parnaarsaatit atorsinnaassallutik. Aalajangersakkami ersarissisarneqarpoq, isertinnginnermi attartukkap misissorneqarluni takusarneqarnissaa, tamatumanilu iserternermut nalunaarusiortoqarnissaa. Attartortup nalunaarusiamut akerliunini iserternerminit sap.akunneri marluk qaangiutsinnagit nalunaarutigissavaa, kukkunerit amigaatillu takuneqarsinnaasimanngitsut pineqanngippata.
§ 29-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarput, attartortup attartukkani illersorneqarsinnaasumik atussagaa, soorluttaaq attartortup attartukkani allanut atugassanngortissinnaanngikkaa aamma imaluunniit attartortitsisoq akuersiseqqaartinnagu attartugaq siunertanut allanut atorsinnaanngikkaa. Aammattaaq aalajangersakkap nassataraa, attartortoq pissutissaqanngitsumik kinguarsaanani attartortup attartortitsinermit qimatsineranik attartortitsisumut nalunaaruteqartussaasoq. Attartortitsisumut nalunaanngitsoornerup kingunerissavaa, attartortitsisup attartornermik atorunnaarsitsisinnaanera. Kiisalu attartortoq ineqarnermut akiliutinik akiliisussanngussaaq attortortitsineq eqqorumik siumut nalunaaruteqarluni atorunnaarsinneqartussanngorpat.
§ 30-mut
Aalajangersakkap nassataraa, aalajangersakkami taaneqartutut pisoqartillugu attartortup attartortitsisumik najugaqarfimmut isertitsisussaanera. Attartortitsisup attartortoq suliassat aallartinneqarnissaat pillugu siumut ilimatissavaa iluarsaassinerit kinguartinneqarsinnaanngitsut pineqarsimanngippata assersuutigalugu imermik ajoqusiisoqartillugu, atortulersuutini kukkuneqartillugu, ikuallattoqartillugu allatulluunniit illuummik ineqartunilluunniit ulorianartorsiortitsisoqartillugu. Iluarsaassisoqartassaaq attartortumut ineqartunullu allanut sapinngisamik minnerpaamik akornutaasumik pissutissaqanngitsumillu uninngatitsisoqarani inaarsaasoqartassalluni.
§ 31-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarput, attartortup, taassuma illoqataata kiisalu inuit attartortup inini attartukkamiissinnaatitaasa, illumi torersaarnissamik maleruagassat atuuttut maleruassagaat. Attartortoq attartortitsisumut akisussaavoq aserukkanut, inuit taakku attartukkami pilersitaannut.
§ 32-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortoq attartortitsisumut allakkatigut isumaqatigiissuteqarluni attartorneqartumi assigiinngitsunik atortorissaarusersuisinnaasoq, tamakkununnga atortulersuinissanik piareersimasoqanngippat, assersuutigalugu errorsivimmut, panersaavimmut, erruivimmilluunniit. Attartortitsisulli attartortup kissaataa akerlerisinnaavaa, attartortitsisup uppernarsarsinnaaguniuk illuutip aaqqissussaanera nammassinnaasaalu innaallagissamik pilersuineq avammullu kuuffeqarneq eqqarsaatigalugit ikkussuutassatut kissaatigisaanut naammanngitsut.
§ 33-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortut najugaqatigiiffiilluunniit ataasiakkaat ataatsimoorlutik attartortitsisumit akuersissummik siumut pissarsiniaqqaarlutik attartortitsisup innersuussineratigut radiomut fjernsynimulluunniit antenninik inissiaammi ikkussisinnaatitaasut imaluunniit radiop fjernsynilluunniit aallakaatitaanik tigooraanissamut kabelikkut attaveqaasiisinnaasut. Tamannali atuutissanngilaq ikkussineq inissaammut najugaqartuinullu akornutaassasoq attartortitsisup uppernarsarpagu, aammalu attartortitsisup ataatsimoorussamik kabeliutaa antenniutaaluunniit attartortut kissaatigisamissut atorsinnaappassuk imaluunniit attartortut arlaata antenniliussaa ataatsimoorussaasinnaasoq aqqutigalugu attartortut kissaatigisaminnik isiginnaarsinnaappata. Aalajangersakkap nassataraa, attartortut inissiaammi atortorissaarusiinnginnerminni attartortitsisumik allakkatigut akuersisitseqqaarnissaat. Attartortitsisup piumasarisinnaavaa atortorissaarusiinermut atatillugu attartortunut piumasaqaatissanut qulakkeerutissamik atortorissaarutillu peernerata kingorna inissiaatip iluarseqqinnissaanut qularnaveeqqutinik attartortut akiliissasut.
§ 34-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortoq iluaqusersuutinik immikkut pisariaqartitsisoq attartortitsisumut allakkatigut akuersissuteqartitseqqaarluni tamakkuninnga ikkussuisitsisinnaatitaammat. Iluaqusersuutit tassaasinnaapput kalerrisaarutit, allanngortiterinerit najukkalluunniit immikkut ilusilersornera, soorlu assersuutigalugu uffarfinni igaffinnilu, isaarissani tummeqqanilu ingerlaffissiat. Taamatuttaaq aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisup piumasarisinnaagaa inigisap qimannerani attartortup ini iluarseqqissagaa, ilaatigullu kommunalbestyrelsip inip pissuserinikuusaatut iluarseqqinneranut aningaasartuutissat qularnaveeqqusissagai.
§ 35-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortup pisarneq malillugu attartorneqartumik illersorneqarsinnaasumik pissusilersorfiginnissasoq, taamatuttaaq attaartortup attartukkami atortunik ikkussuussimasaanik pissuteqartumik ajoqusikkanut akisussaassalluni. Attartortitsisup piumasarisinnaavaa attartortoq atortulersuutit ikkussuunneqarnerannut atatillugu taarsiissuteqarnissamut piumasaqaataasinnaasut naammassineqarnissaannut qularnaveeqqusiissasoq.
§ 36-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortup attartukkap iluani silataanilu pitsanngorsaasinnaatitaanera. Pitsanngorsaatit tassaasinnaapput soorlu assersuutigalugu nukimmik sipaarniutit, imermik sipaarniutit, iikkanik nuussinerit, piiaaneq ikkussuinerluunniit, immikkut ipeersaarnissamut nappatsaaliinermullu atortorissaarutit il.il. Pitsanngorsaatit inissarsiortunut assigiinngitsunut inissiamik atoruminaallisitsisuussanngillat. Suliat pitsanngorsaatit najugaqarfimmut ingerlatsinermut aserfallatsaaliuinermullu immikkut aningaasartuutinut qaffaassutaappata, attartortup ineqarnerminut akiliutai aningaasartuutit amerlaqqataannik qaffanneqassapput. Taamatuttaaq inissiap avataani allanik attartukkap nalinganik pitsannguutaasinnaasunik, soorlu assersuutigalugu biilinut isertitsisarfimmik, quimik, aneerasaartarfimmik assigisaanillu pilersitsilluni suliaqarnissamut pisinnaatitsissummik pisinnaavoq. Inissiaq qimallugu nuunnermi aningaasartuutit pitsanngorsaanermut atorneqartut uppernarsaatitallit, maleruagassat Naalakkersuisunit aalajangersarneqartut naapertorlugitt taartitut utertinneqarnissaat attartortup pisinnaatitaaffigaa. Taamaattorli atortut nukimmik immikkut atuiffiusut imaluunniit inuulluataarnermut tunngasut taartinik pissarsissutaassanngillat.
§ 37-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortumut taarsiissutissat akiliutigineqarneranni attartortitsisup attartortumut piumasaqaataanik ilanngaassisoqarsinnaanera, assersuutigalugu nuunnermut akiligassanik, ineqarnermut akiliutissanut kinguaattoorutinik, imeqarnermut akiliutissanut iluarsiissutinik il.il. Attartortup pitsanngorsaaneranit qaammatit 100-t ingerlaneranni taarsiissutissat nalikilliartortinneqassapput. Attartortup nutaap inissiamut attartortup siuliata pitsanngorsaaffigisimasaanut nuuttup, pitsanngorsaanermi piumasat nalingi tigussavai, tassungalu atatillugu pitsanngorsaanerup nalinga piffissami nuunnermini akilissallugu. Tamanna pisinnaavoq aningaasartuutit aningaasanngorlugit akilernerisigut ineqarnermulluunniit akiliutissat qaffannerisigut pitsanngorsaanerit nalingattut annertussusilinnik. Ineqarnermut akiliutit qaffaataat piffissami qaammatini 100-ni nalikillileereernermi unitsinneqassaaq.
§ 38-mut
Aalajangersakkap nassataraa, Naalakkersuisut piginnaatitaaffilerneqarmata erseqqinnerusunik maleruagassaliussallutik makkununnga, pitsanngorsaatit sorliit suliassallu allat suut attartortup suliarisinnaanerai aamma taarsiissutissat angissusissaat, naatsorsorneqarnissaat akiliutigineqarnissaallu eqqarsaatigalugittaaq.
§ 39-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortup attartornermut isumaqatigiissummik eqqortitsisup imm. 1-imi taaneqartutut peqanngikkallarnermini inigisaminik allamut attartorallartitsinissamut pisinnaatitaaffeqarnera. Taamaattorli attartortitsisup attartorallartitsinissaq akerlerisinnaavaa inissiami inuit katillugit inissiami ininut naapertuuttumik amerlassuseqanngippata. Tamatuma saniatigut attartortitsisup attartorallartitsinissaq akerlerisinnaavaa, tamatumunnga pissutissaqarluaruni, soorlu assersuutigalugu inissiaq inummut inunnulluunniit siusinnerusukkut attartortitsisumik attartornissamik isumaqatigiissummik unioqqutitsisimasunut attartorallartinniarneqarpat. Aammattaaq aalajangersakkap nassataraa, attartortup inigisami attartorallartinnissaanut akuersinngikkaluarluni peqannginnerminit uteruni inissiamik allamik innersuunneqarnissaminut qularnaarivigineqarsinnaanera.
§ 40-mut
Aalajangersakkami malittarisassaqartitaavoq aapparisap inooqatigisalluunniit qimataasup attartortitamik nangitsisinnaatitaanera tigusisinnaatitaaneraluunniit. Inooqataasup attartortitamik tigusisinnaatitaaneranut pisariaqarpoq pineqartup sivikinnerpaamik ukiuni marlunni attartortumik illoqateqarsimanissaa. Aalajangersakkattaaq kingunerissavaa aapparisaq inooqataasorluunniit arlaatigut piumasaqaatitalerlugu sulisunut inissiamik inissiatut attartortitanngorlugu innersuussivigineqarsinnaammat. Assersuutigalugu pisariaqassaaq aapparisaq inooqataasorluunniit utaqqisut allattorsimaffianni allassimassammata, tak. § 3, soorluttaaq innersuussisarnermik attartortitsisarnermillu maleruagassat Naalakkersuisunit aalajangersarneqartut naammassineqarsimassasut, assersuutigalugu inissiap angissusianut naleqqiullugu ilaqutariit amerlassusissaannut tunngatillugu aamma ineqarnermut akiliutinut naleqqiullugu isertitanut tunngatillugu. Maleruagassattaaq atorneqassapput attartortoq paaqqinnittarfimmut assigisaanulluunniit nuuppat.
Aalajangersagaq taamaallaat inooqatigiinnermi pissutsinut aappariinnermut assingusunuinnaq imaluunniit ataatsimut qitornaqarfiusunut atuutinngilaq. Aalajangersagartaaq atorneqarsinnaassaaq assersuutigalugu qatanngutigiit qitornalluunniit angajoqqaallumi najugaqatigiissimappata imaluunniit najugaqatigiittoqarsimappat ilaqutariinngikkarluarluni.
§ 41-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortut averusertoqartillugu imaluunniit avittoqartillugu imaluunniit aappariinnerup atorunnaarsinneqarnerani oqartussaasunit aalajangiiffigineqarsinnaammata illuatungeriit arlaata attartortitsinermik nangitsiinnarsinnaatitaanerannik, tassa illuatungeriit tamanna isumaqatigiissutigisinnaasimassanngippassuk. Aalajangersakkamissaaq takuneqarsinnaavoq attartortup aapparisani qimassimappagu appaasoq attartornermut isumaqatigiissummi atugassarititaasut atuinnarlugit attartortuuinnarsinnaatitaasoq.
§ 42-mut
Aalajangersakkap nassataraa, inuit sivikinnerpaamik ukiuni marlunni illoqatigiissimasut inooqatigiikkunnaarunik akunnerminni isumaqatigiissuteqarsinnaasut kina attartornermik isumaqatigiissummi atugassarititaasut atuinnarlugit attartortitsinermik ingerlatseqqiinnassanersoq. Attartortitsisulli isumaqatigiissut taamaattoq akerlerisinnaavaa, tamatumunnga pissutissaqarluaruni, assersuutigalugu attartornermik ingerlatsiinnartussap attartortitsinermik isumaqatigiissut siusinnerusukkut unioqqutissimappagu.
§ 43-mut
Aalajangersakkami malittarisassaqartitaavoq attartortup §§ 39 aamma 40 malillugit pisinnaatitaaffiit annaasinnaanngikkai. Taamaattoq aapparisat inooqatigisalluunniit sulisunut inissianik aalajangersimasunut atugassanngortitanik immikkut taallugit inissiaasunik sulisunut atorfinni aalajangersimasuniittunut atugassaatitaasunik tigusisinnaatitaanngillat. Taarsiullugu inissiamik allamik innersuussisoqarsinnaavoq. Aalajangersakkattaaq kingunerissavaa, sulisunut inissiaq imaluunniit inissiaq immikkut aaqqissuussaq aamma innarluutilinnut inissatut agguaanneqarsimasoq pineqartillugu aappaasoq inooqataasorluunniit inooqatigiinnerup atorunnaarsinneqarnerani inissianik taamaattunik tigusisinnaatitaanngitsoq.
§ 44-mut
Aalajangersakkami malittarisassaqartitaavoq attartortup attartornerminik nammineerluni atorunnaarsitsisinnaanera. Inissiaq attartortumut taassumalu ilaqutaanut inissiatut atorneqartoq imaluunniit inissiaq aappariit imaluunniit aappaasup suliffeqarfiutaanut atappat, taava attartortup attartornermik isumaqatigiissut nammineerluni atorunnaarsissinnaanngilaa.
§ 45-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, sulisunut inissiamik attartortitsineq atorfeqarnerup unitsinneqarnerani atuukkunnaassasoq tamatumunngalu atatillugu qimanneqassalluni. Sulisup attartortitsinermut atatillugu akiliutissat ingerlaavartut akilertussaavai attartortitsinerup nalinginnaasumik ilimasaaruteqarluni unitsinneqarnissaata tungaanut.
§ 46-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisup nalinginnaasumik ilimasaarisoqarneratigut attartortitsisup nammineq inigisaani ineeqqanik ataasiakkaanik attartorunnaarsitsisinnaanera. Taamatuttaaq illumik affarleriimmik piginnittoq inissiap aappaani ineqaruni, illumi arfarleriimmi inissiap aappaanik attartortoq nammineq attartorunnaarsissinnaavaa. Attartorunnaarsitsisoqarsinnaavoq pisarnertut piumasaqaatitaqanngitsumik.
§ 47-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, pissutsini allani suni attartortitsisup attartorneq unitsissinnaaneraa. Aalajangersakkami 1) isumaqarpoq attartortitsisoq taassumalu illoqatai tassaammata attartortitamiiginnarniarlutik nammineerlutik kissaateqartut. Taamatuttaaq inuk inuttut pineqassaaq. Attartortitsisoq inatsisilerinermi inuttut naatsorsuussaappat assersuutigalugu ingerlatseqatigiiffiulluni pisortaniluunniit oqartussaalluni, attartorunnaarsitsinissamut pissut taanna atorneqarsinnaassanngilaq. Aalajangersakkami 5) isumaqarpoq immikkut illuinnartunik pingaarutilinnillu pissutissaqartoqassasoq, tassa attartortitsisup attartorunnaarsitsinissamut pissut taanna atorsinnaassappagu. Tamakku tassaasinnaapput pisortani inuussutissarsiornermiluunniit sianiginiagassat pingaarutillit, imaluunniit attartortitsisup napparsimanerani utoqqalineraniluunniit sianiginiagassat pisariaqalersitsisut inissiap atorfilimmut atorneqartariaqalerneranik, taanna illumi ineqartariaqarmat illup ingerlanneqarnera isumagissallugu.
§ 48-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, nutarterinermut isaterinermulluunniit atatillugu attartortup attartornermut isumaqatigiissut malissimappagu Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu attartortumut inissiamik taartimik allamik innersuussisussaanerat. Aalajangersakkamissaaq aalajangersarneqarpoq, attartortut nutarterinerit isaterinerilluunniit kingunerisaannik taartitut inissiamik innersuussivigineqartut, nutarsaareernerup kingornagut inissiaqarfimmut nutarterneqartumut innersuussivigineqarnissamut inissiallu isaterneqartut inaanni inissianut nutaanut innersuussivigineqarnissamut salliutinneqartussaanerat. Salliutinneqarsinnaatitaanerli taamaallaat atuuppoq, taarsiullugu inigitinneqartumi attartornermut isumaqatigiissut attartortumit eqqortinneqarpat, attartortullu inissiamik innersuussivigineqarnissamut piumasaqaatit allat naammassisimappagit.
§ 49-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, attartortitsisup attartorunnaarsitsiniarnera tamatigut allakkatigoortuussammat, tunngavilersugaalluni akerliliinissamullu periarfissaqarneranik paasissutissartaqarluni. Attartortip attartorunnaarsitsiniarneq akuerisinnaanngippagu, attartorunnaarsitsiniarnerup tiguneqarneraniit sapaatit akunneri arfinillit qaangiutsinnagit attartortitsisumut akerliliisoqassaaq, taamaalippat attartortitsisoq eqqartuussivikkut suliassanngortitsisariaqassalluni, tassa attartorunnaarsitsiniarneq aalajangiusimaneqaannassappat. Namminersornerullutik Oqartussat kommunillu inissiaataanni attartortittakkani nutarterinerup isaterinerulluunniit kingunerisaanik attartorunnaarsitsinermut akerliuneq kinguartitsissutaasinnaanngilaq, taamaattumillu attartortup attartukkani piffissaliussaq eqqorlugu qimattariaqarpaa.
§ 50-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortitsisumit attartornerup atorunnaarsinneqarnissaanik ilimasaarineq sivikinnerpaamik qaammatinik pingasunik sivisussuseqarmat qaammatip naanerani pisussanngortitassaq. Taamaattoq attartortitsisup nammineq inigisaani ineeqqat ataasiakkaat qaammammik ataatsimik sioqqutsilluni ilimasaarinikkut attartorneqarunnaarsinneqarsinnaapput. Attartortumit attartorunnaarnissamik ilimasaarineq qaammammik ataatsimik sivisussuseqarpoq qaammatip naaneranoortussanngorlugu. Attartorunnaarnissamik ilimasaaruteqarnerup naanissaata tungaanut attartortitsinermut atatillugu sullissinerit attartortumit akilerneqassapput. Attatortoq attartorunnaarnissamik ilimasaaruteqarneq naatinnagu nuuppat attartortitsisup attartorneqartoq attartorteqqinniarsarissavaa attartortup aningaasartuutissai killilersimaarniarlugit.
§ 51-mut
Aalajangersakkap nassataraa, piffissaa aalajangikkamik attartornermut isumaqatigiissut piffissamut isumaqatigiissutigineqartumut attartorunnaarnissamik siumut ilimasaaruteqartoqarani unitsinneqassasoq. Illuatungeriilli isumaqatigiissutigisinnaavaat attartornermik isumaqatigiissut piffissami isumaqatigiissutigineqartumi atorunnaarsinneqarsinnaassasoq soorluttaaq attartornermik isumaqatigiissut atorunnaarsinneqarsinnaassasoq illuatungeriit arlaata pisussaaffiit sumiginnarpagit.
§ 53-mut
Aalajangersakkakkut pissutsit malittarisassaqartitaapput, pissutsit attartortup attartortitsisumut illumilu allanut pissusilersornera ima ajortigitillugu attartortitsisup attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaanngorlugu. Attartortitsisulli attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaanngilaa, pissutsit attartortumut nammagassersuutaasut annertunerusumik pingaaruteqanngippata. Attartortitsisoq pisussaatitaavoq attartortoq pisumik iluarsiissuteqaqqullugu allakkatigut nalunaarfigissallugu, attartortullu piffissaliussap iluani pissutsit iluarsippagit, attartortitsisup attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaanngilaa.
§ 54-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarput, ineqarnermut kiassarnermullu akiliutit qunarnaveeqqusiissutillu kingusinaartumik akilerneqarnerisa kingunerisaanik attartornermut isumaqatigiissutip atorunnaarsinneqarneranut atatillugu attartortitsisup pisinnaatitaaffii pisussaaffiilu soorluttaaq aalajangersakkap imarigai kingusinaartumik akiliinermut atatillugu piumasaqaateqarnermut akiliutissanik akiliuteqaqqusinermut inatsisikkut tunngavissat. Attartortitsinermi akiliutissat pisussaaffigalugit akiliutissaapput.
§ 55-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartortoq inissiaammut, tassani najugaqartunut allanullu illumi angalasunut sulisunulluunniit annertuumik ulorianartorsiortitsisumik pissusilersorpat attartortitsisup attartornermut isumaqatigiissut atorunnaarsissinnaavaa. Attartortitsisup pisinnaatitaaffia atuuppoq, attartortoq nammineq, taassuma illoqatai allalluunniit attartortup attartukkamut isertissimasai akornusersuutaasumik ulorianartumilluunniit pissusilersornerat apeqqutaatinnagu.
§ 56-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq attartortoq pisussaasoq attartorneqartup ingerlaannartumik qimannissaanut aamma attartortitsinermi akiligassarititaasut akilissallugit piffissamiit attartortut nuuffigisaaniit tamatumani pineqarsimappat nalinginnaasumik ilimasaaruteqarluni attartornermik atorunnaarsitsineq. Taamatuttaaq attartortoq pisussaavoq attartortup attartornermik isumaqatigiissummik eqqortitsinnginnerata kingunerisaanik attartortitsisup annaasarisinnaasai taarsissallugit. Taamatuttaaq aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, attartortitsisup attartortup aningaasartuutai killilersimaarniassagai, tassami attartortitsisup attartukkap allanut sapinngisamik piaartumik attartorteqqinnissaa anguniagassarimmagu.
§ 57-mut
Aalajangersakkap nassataraa, attartukkamit nuunnermi attartukkap iserterfigineqaqqaarnermini pissusaatut isikkoqartillugu tunniunneqartussaanera. Attartukkamit nuunnermut atatillugu inissiaq nalinginnaasumik iluarsaanneqassaaq, tamanna pisariaqartinneqarpat, inissiarlu nalinginnaasumik iluarsarneqareersimanngippat. Nalinginnaasumik iluarsaanermi pineqarput qilaanik qalipaaneq, iikkanik qalipaaneq tapetilersuinerlu aammalu eqqiaaneq. Taamatuttaaq natit nutaamik lakkernikutut isikkoqassapput. Nalinginnaasumik iluarsaassinissat attartortup assassorlutik sulisartut suliarisaattut isumannaatsumik pitsaassuseqartillugit suliarisinnaappagit, attartortoq atorunnaarsitsinissamik ilimasaarinerup naannginneranni nalinginnaasumik iluarsaassissaaq.
§ 58-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, attartornerup nalaani inissiap iluani aserfallatsaaliuineq attartortup akisussaaffigigaa. Attartortitsisup aserfallatsaaliuisussaatitaaneq qaammatit 100-t ingerlanerini tigujartuaassavaa. Qaammatit 100-t taakku suli qaangiutinngitsut inissiaq qimanneqartillugu, nalinginnaasumik iluarsaassinermut aningaasartuutit attartortitsisup attartortullu akornanni naleqqiussiusseqattaarnikkut agguaanneqassapput.
§ 59-mut
Aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, attartortup inissiamit nuunneranut atatillugu attartukkap misissorneqarnissaa. Aammattaaq erseqqissarneqarpoq attartortup takusaalluni misissuinermi peqataasinnaatitaanera, attartortup nammineq peqataaneratigut imaluunniit allamik sinniisoqarluni takusaatitsineratigut. Attartortoq takusaanermut peqataanissaanik allakkatigut qinnuigineqassaaq sivikinnerpaamik ullunik arfineq marlunnik sioqqutsilluni. Taamatuttaaq aalajangersakkami erseqqissarneqarpoq, takusaalluni misissuinermi nalunaarusiortoqassammat, takusaanermut peqataasunit atsiorneqartussamik. Attartortoq misissuinermit nalunaarusiap assilineqarneranik tunineqassaaq, kingornatigullu paasitinneqassalluni attartortitsisup isumaa malillugu suliassat sorliit attartortup akiligassarinerai.
§ 60-mut
Aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, attartortitsisup misissuinermit nalunaarusiaq tunngavigisinnaagaa, tassa attartortoq attartortulluunniit sinniisaa misissuinermut peqataanngitsuussappat. Taamatuttaaq aalajangersakkami aalajangersarneqarpoq, attartortitsisoq pisinnaatitaasoq attartortup qularnaveeqqusiissutai atussallugit nalunaarusiaq attartornermillu isumaqatigiissut naapertorlugit attartortup pisussaaffiinut matussutissatut. Attartortitsisoq attartortup nuunneranut atatillugu paarsinerluttoqarsimaneranik aserorterisoqarsimaneranillu naammagittaalliuutissaqaruni, attartortitsisup tamakku immikkut uppernarsaasersussavai, assersuutigalugu ilisimannittut, assilisat videolialluunniit atorlugit.
§ 61-mut
Aalajangersakkakkut siunnersuutigineqarpoq peqqussut 1. januar 2002-imi atuutilissasoq, taamaalilluni atuutilinnginnerani itisilerutaasunik nalunaarusiortoqarnissaa piffissaqarfigineqarniassammat.
Maleruagassanut atuuttumut naleqqiullugu siunnersuummi
aalajangersakkanut takussutissaq
SIUNNERSUUT MALITTARISASSAT ATUUTTUT § 1 § 2 §2 § 3 § 3 § 4, imm. 1 aamma ilaatigut imm. 7 § 4 § 4, imm. 2-3 § 5 § 4, imm. 4 aamma ilaatigut imm. 7 § 6 § 4, imm. 5 aamma 8 § 7 § 4, imm. 6 § 8 § 7 § 9 § 8 § 10 § 9 § 11, imm. 1 § 11, imm. 2
§ 10, imm. 1 NUTAAQ
§ 12 § 10, imm. 2-4 § 13 § 11, imm. 1-3 § 14, imm. 1 § 14, imm. 2
§ 14, imm. 3
NUTAAQ § 11, imm. 5
NUTAAQ
§ 15 § 12 § 16 § 13 § 17 § 5 § 18, imm. 1 § 18, imm. 2
§ 22 NUTAAQ
§ 19 NUTAAQ § 20 § 6 § 21 § 23, imm. 1-2 aamma 9 § 22 § 23, imm. 3-5 § 23 § 23, imm. 6-8 § 24 NUTAAQ § 25 § 23, imm. 10 § 26 § 14, imm. 1-3 § 27 § 15 § 28 § 17 § 29 §§ 24 aamma 26 § 30, imm. 1 § 30, imm. 2-3
§ 22 NUTAAQ
§ 31 § 25 § 32 NUTAAQ § 33 NUTAAQ § 34 NUTAAQ § 35 NUTAAQ § 36 NUTAAQ § 37 NUTAAQ § 38 NUTAAQ § 39 § 21 § 40, imm. 1 § 40, imm. 2
§ 40, imm.3
§ 18, imm. 1-2 NUTAAQ
§ 18, imm. 5
§ 41 § 18, imm. 4-5 § 42 § 19 § 43 § 20 § 44 NUTAAQ § 45 § 28, imm. 4. § 46 § 29 § 47 § 30, imm. 1 § 48 § 30, imm. 2-3 § 49 § 31 § 50 § 28, imm. 2-3 § 51 § 28, imm. 1 § 52 § 32 § 53 § 33, imm. 1 aamma 3 § 54 § 33, imm. 2 § 55 NUTAAQ § 56 § 33, imm. 4-8 § 57 § 34, imm. 1-2 aamma 4 § 58 § 34, imm. 3 § 59 § 35, imm. 1-2 § 60, imm. 1-2
§ 60, imm. 3§ 35, imm. 3-4
NUTAAQ