25. oktober 2000 UKA 2000/28
Tipsernermit lottornermillu iluanaarutinit agguaassisarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut
pillugu
siunnersuutip aappassaaneerneqarnissaanut
Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaata
ISUMALIUTISSIISSUTAA
Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaat suliarinninnermi ukunin-nga inuttaqarpoq
Inatsisartuni ilaasortaq Olga Poulsen (IA), siulittaasoq
Inatsisartuni ilaasortaq Per Berthelsen (S)
Inatsisartuni ilaasortaq Augusta Salling (A)
Inatsisartuni ilaasortaq Ruth Heilmann (S)
Inatsisartuni ilaasortaq Mogens Kleist (K)
Tipsernermit lottornermillu iluanaarutinit agguaassisarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut siullermeerneqareermat Inatsisartut Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaata siunnersuut, oqaaseqaatitai ilanngullugit, misissuataarpaa.Tusarniaanermit akissutit avataaneersut tamaasa, kiisalu tusarniaarnermit akissutit Naalakkersuisut pisortaqarfiinit pissarsiarineqartut ataatsimiititaliap siunnersuummik suliarinninnissamini atugassamisut pissarsiarai.
Ataatsimiititaliaq siunnersuummut imaattunik oqaaseqaateqassaaq:
Inatsisartut inatsisaatigut siunertarineqartoq, tassalu tipsernermik lottornermillu iluanaarutit suliniutinut tamanut iluaqutaasumik siunertaqartunut, agguaariaatsit naalakkersuinikkut aalajangiunneqartut ersarissut aallaavigalugit, agguaanneqartarnissaat aammalu aningaasat siunertanut taakkununnga atorneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat, ataatsimiititaliap tamakkiisumik isumaqatigaa.
Ataatsimiititalialli Kalaallit Nunaannut atugassanngorlugit ukiumoortumik tunniunneqartartunik agguaassisarneq sukumiisumik oqaluuseraa, minnerunngitsumillu tipsinik lottonillu tunisinermi ukiumoortumik iluanaarutinit nunatta pissariarisartagaasa annertussusaat oqaluuseralugu.
Inatsisissatut siunnersuummi takuneqarsinnaavoq timersornermut immikkoortitat tamarmiusut tipsernermit lottornermillu iluanaarutit 59,1 %-erigaat. Siunnersuummut nalinginnaasumik nassuiaatini oqaatigineqarpoq 1998-imi 1. julip siornanut sanilliullugu tamanna qaffariarnerusoq, tamannami sioqqullugu timersornermut immikkoortitat tamarmiusut tipsernermit lottornermillu iluanaarutit 40,7 %-iinnarisimavaat. Ilanngullugu oqaatigineqarpoq qaffaanermut pingaarnertut pissutaasoq tassaammat immikkoortitanit taakkuninnga timersortartut innarluutillit utoqqaallu pissarsitinneqarnissaat aamma qulakkeerneqartussaammat, soorluttaaq piukkunnaatillittut pikkorinnertullu timersortartunut agguaanneqartartut, ilaatigut angallannermut aningaasartuutit annertungaatsiarnerat pissutigalugu, qaffanneqarsimasut. Ataatsimiititaliamit pitsaasutut isigineqarpoq innarluutillit utoqqaallu timersornerata, taamatullu piukkunnaatillit pikkorinnerillu timersornerat immikkoortitanit pissarsitinneqarnissaasa inatsisissatut siunnersuutikkut qulakkeerneqarnerat.
Timersornerup tungaatigut allatigullumi nunarsuup sinneranut saakkiartuaarneq nunatsinnut sinniisuullutik angalasut angalanermut il.il. aningaasartuutaasa annertunerulernerannik kinguneqarpoq. Taamaattorli Naalakkersuisut agguaassinissamut siunnersuutaat imaattoq ataatsimiititaliamit taperserneqarpoq; 1) 50 %-it timersornernut tamanit peqataaffigineqarsinnaasunut, innarluutillit utoqqaallu timersornerat ilanngullugu, 2) 9,1 %-it piukkunnaatillit pikkorinnerillu timersornerinut, 3) 13,6 %-it meeqqat inuusuttullu pillugit siunertanut aamma 4) 27,3 %-it tamanut iluaqutaasumik siunertanut allanut, taakkunani ilaallutik kulturimut tunngasut, innuttaasunik qaammarsaaneq, nappaatinik akiuiniarneq pinaveersaartitsinerlu, inooqatigiinnermut tunngasunik siunertat, asimiititsinissamik siunertat aammalu tamanut iluaqutaasussamik ilisimatusarnerit.
Ataatsimiititaliamilli Naalakkersuisut sakkortuumik kajumissaarneqarput Danmarkimik isumaqatiginninniarnerit aallartinnissaannut, tamatumani siunertarineqassalluni ukiumoortumik sinneqartoorutinit nunatta pisarsiarisartagaasa, maanna 0,9 %-imik annertussuseqartut, qaffaavigineqarnissaat.
Isumaqatigiinniarnerit taakku nunatta sinneqartoorutinit pissarsiarisartagaasa qaffanneqarnerannik kinguneqassappata ataatsimiititaliamit inassuteqaatigineqarpoq agguaassivigineqartartunut sisamaasunut, siuliani taaneqartunut, agguaasseriaaseq nutaamik nalilersorneqaqqissasoq. Timersornerup nunarsuarmioqatigiinnut sammigaluttuinnarnerata kingunerisaanik, taakkununnga agguaanneqartartut qaffaavigineqarsinnaanerannut periarfissat immikkut nalilersorneqartariaqarput. Nutaamik nalilersuinermi kultrimut tunngasunut, soorlu isiginnaartitsinernut nipilersornernullu, agguaassissutaasartut qaffanneqarnissaannik pisariaqartitsineq ilanngullugu misissorneqartariaqarpoq.
Tipsernermit lottornermillu nunatsinni kaaviiaartinneqartartut annertusigaluttuinnarput, paasinarsisimavorli aningaasanoorneq annertuumik pitsaanngequtaasunik nassataqartartoq, tassa ilaatigut aningaasanoorneq pinngitsoorneqarsinnaajunnaartarsimalluni (ludomani). Ataatsimiititaliap nassuerutigaa ludomani nappaataasoq, naalakkersuinikkut suliaqartuusugut iliuuseqarfigissallugu pinaveersimatissallugulu akisussaaqataaffigisarput. Ataatsimiititaliamili amerlanerussuteqartut, tassaasut Siumut, IA aamma Kattusseqatigiit, isumaqarput ajornartorsiut taanna inatsisissatut siunnersuummut matumunnga, nalinnginnaasumik agguaanneqartartunit ludomaneqarnerup akiorniarneranut immikkut aningaasaliissuteqarnikkut, ilanngunneqartariaqanngitsoq.
Ataatsimiititaliaq isumaqarpoq ludomani ajornartorsiutaasoq pinaveersimatinneqarlunilu katsorsarneqartariaqartoq, taamaattumillu inassuteqaatigineqassaaq pinaveersaartitsinerup iluani kontomik immikkut pilersitsisoqassasoq, tamatumani siunertarineqassalluni ajornartorsiummik akiuiniarnissap pimoorussaanerusumik aallartinneqarnissaa.
Taama oqaaseqarluni ataatsimiititaliap isumaqatigiittup inassuteqaatigaa tipsernermit lottornermillu iluanaarutinit agguaassisarneq pillugu Inatsisartut inatsisissaattut siunnersuut maanna ilusimisut iluseqarluni Inatsisartunit suliarineqassasoq.
Olga Poulsen
ataatsimiititaliami siulittaasoqPer Berthelsen
Augusta Salling Ruth Heilmann
Mogens Kleist